I hate u I hate this f***ing place!

Isis kukkus köhides kuskile metsa murule. Tüdruk hingeldas hullemin kui kunagi varem. Kukkudes sai ta veel näkku hunniku pudedat huumust, mis tal silmnägemise ära võttis. "Nefilimid!" kirus ta rusikaga maad tagudes. "Ma oleks seda teadma pidanud." köhis ta sisinal. Ta oli kümme nurjunud minutit proovinud tappa seda meest, kes ta lõppuks siiski lossi vedas. "Ma vihkan ingleid, ja nende värdjaid." sisises ta isekeskis ning roomas lähima puuni. Tüdruku mustad juuksed olid räpased ja sassis. Ta valge nahk täis poripritsmeid ning sõrmenukid verel. Ta oli seda neetud ingli järeltulijat täiesti jõust peksnud, saamata aru, et see on sama hea kui vampiiri lüüa. JA vampiiri löömine võrdub kivi peksmusega, lootes, et see haiget saab. Nurjunud katse. Ja see mees tuli talle järele.

Ruba silmadest peegeldus halastamattus kui ta tüdruku kõrvale maandus. Tavaliselt tema rassil polnud tiibasid. See oli kõigest poisi eripära, et tal need olid. Süsimustad tiivad laiali peatus ta tüdruku ees. "Sa peaksid lossi minema." lausus ta petlikult rahulikul toonil. "Mets on keelatud koht." lisas ta. Hetke vältel aru pidades sirutas ta kõhklevalt oma parema käe välja, et tüdruk püsti aitata. Mees seiras ärevalt neiu ohtlike silmi. Tüdruk oli ta käest mitmed korrad prakku pääsenud. Liiga palju kordi. Mees oli lõppuks selle käigus Isis'e manöövreid tundma õppinud ja ta siiski kätte saanud.

Isis silmad sähvisid siia sinna, kui ta mehe üüratuid tiibu silmas püüdis pidada. "Ma olen hunt." lõrises ta Rubra esimese lause peale. "Kes keelab?" nõudis ta lisaks ning lükkas Ruba välja sirutatud käe tagasi tõustes ise püsti. Nii nadis lolukorras ta veel olnud polnud. Isis teadis lossist liiga palju ning sellepärast oligi seda kohta vältinud. Poisi tumepruunid silmad tundusid tüdrukule välja kutsuvad. Enne kui ta end peatada jõudis oli ta üle mehe hüpanud ning tolle tiibadest kinni haaranud. Ennast mugavamalt sättides pani ta käed ümber poisi kaela, ning mässis jalad ümber tolle puusade. "Ma tahan lennata." kähistas ta Putelanusele kõrva. Seda ei saanud poiss ju keelata? Tüdruk ise polnud selleks võimeline ning Rubra oli lubanud, et heastab selle, et tal tüdruk lossi tarida tuli. Miks mitte alustada siis kohe?

"Reeglid keelavad." jõudis Rubra enne öelda kui tüdruk talle selga kargas. "Ma ei ole hobune." torises ta siis, kuigi kergendatud häälega. Kui Isis üle tema hüppas oli poiss kartnud järjekordset konflikti. Ta ise küll ei saa viga, aga Isis oli juba niigi oma sõrmedest ilma jäämas. Enne lendu tõusmist suutis ta tüdruku ühe kerge liigutusega oma seljast maha saada. "Ja ei hakkagi olema." lausus ta enne kui neiu midagi vastu uriseda oleks jõudnud. Pannes käed ümber Niga piha surus ta tüdruku enda vastu, ning tõusis siis lendu otse üles ja veel kõrgemale.

Isis oli just suu avanud, et midagi selle peale öelda kui poiss ta enda seljast juba maha sai ning siis ümbert kinni võttis. Enne kui tüdruk ennast Rubra haardest vabastada jõudis oli too juba lendu tõusnud. Noh mis siis enam ikka? Korra oli ta juba kukkunud, rohkem ta seda korrata ei kavatsenud vaid jälgis. "Ma tahan selle torni otsa." teatas ta siis ühe torni poole viibates. Torn oli kergelt metsa kasvanud ning mõjus kutsuvamalt kui teine mõne tuhande meetri kaugusel.

"Kuidas preili soovib." irvitas Rubra tüdrukule kõrva võttes suuna hüljatud tornile. Enne maandumist tegi ta ühe surmasõlme, kuid ei lootnudki, et see tüdrukut hirmutab. Võttes tüdrukut sõna sõnalt lendas ta torni kattusele ning pani Isis'e sinna siseisma jäädes ise natuke eemale valmis iga hetk tüdrukust kinni haarama kui too oleks soovi avaldanud sealt alla kukkuda. Ta oli valvur ja tegelikult poleks tohtinugi lossi asukaid sellisesse ohtu seada.

"Ma tänan." teatas Isis kui Rubra ta katusele parkis, ning tegi demonstratiivselt kniksu. Seejärel astus ta katuse äärele ohtlikult lähedale, vaatas salakavalalt korra Pute poole ning hüppas siis kõige täiega katuselt alla ning kisas "MA LENDAN!" tüdruk teadis väga hästi, et hetkepärast püütakse ta nagunii. Miks siis mitte natuke lõbutseda? Ühegi jala või käelöögiga, ei suudaks ta poisi rohkem kohutada kui katuselt alla viskumisega.

"Mida ma küll mõtlesin?" oli esimene asi mis Ruba'le pähe torkas kui ta instinktiivselt tüdrukule järele viskus, ning ta õlgade alt kinni krabas, enne kui neiu oleks peaees vastu maad keerelnud. "Sa ei lenda." teatas ta siis häälest kadunud endine lõbustus. "Ja nüüd näitan ma sulle, kus sa magad." lisas ta, tahtmatta tüdrukut enam mingi ohtliku koha peale lohistada, tuletas ta meelde, kust tüdrukute magamis toa aken oli.

"Sa oled paha." lausus Isis jonnakalt käsi vaheldi pannes. "Ja ma magan metsas." lisas ta siis unustades, et see on keelatud koht.. Aga tegelt? Talle poleks nagu nii lugenud kas see koht on keelatud või ei, pea asi, et reegleid eirata sai, ning "omas elemendis" olla sai.