Must pimedus..

Margaret jooksis kohe esimese akna juurde, kas või koridori ja oksendas välja.

Nähes kõvasti vaeva, et mitte naerdes põrandale langeda sõnas Chris sarkastiliselt:"Tere hommikust kallis, kas pohmakas häirib?" 'Ma peaks ülbust siiski paar kraadi madalamaks keerama. Aga noh, see siin on liiga naljakas, mõtles ta veidi pahaselt, ise siiski muiates.

Ben kõndis koridoris ning nägi seal kolme tüdrukut. Ben vaatas tüdrukuid ja nägi Margaretti akna peal ning jooksis ta juurde ja hoidis enda kätt ta selja peal ''Mis juhtus?'' küsis ta teiste käest ning vaatas Margaretti murelikult.

Margaret arvas, et ta enam ei oksenda. "Ma nägin üht sisalikku. Algul ma ei saanud aru mi..." jõudis Margaret öelda enne kui ta jälle oksendas. "Algul me ei saanud aru mis see oli, aga siis see sisalik ronis mulle suhu!" lõpetas Margaret oma jutu jälestusega ja oksendas jälle.

Ben vaatas Margaret'i üllatunult ''Okei, ole rahulik ja oksenda kõik välja.'' ütles Ben rahulikult ning silitas Margaret'i selga.

Margaret oksendas nüüd sisaliku välja. "Rõve!" ütles Margaret ja oksendas viimast korda.

''Jah.'' noogutas Ben ning vaatas eemale, et ta ise oksendama ei hakkaks.

Maragret läks aknast eemale. "Kõik!" ütles ta rõõmsalt. "Nüüd ma pean enda suu ära loputama!"

Ben noogutas ja läks Margaret'iga kaasa ''Pigem, pese hambad ära, sest see suu loputamine ei aita.'' seletas Ben ja vaatas tüdrukut murelikult.

"Olgu..." ütles tüdruk ja väljus ruumist.

Ben läks kaasa.

Melody vaid vaatas kulm kortsus neile järele. Ta turtsus hetkeks pööras pea eemale, olles silmad sulgenud pomises ta vaikselt:"Imelik..." Hetke pärast avas ta uuesti silmad ning avastas, et üks tõrvikutest oli kuidagi kustunud. ' No jah.. Minu tuli ju, nagu see püsiks,' mõtles ta üpris pahaselt ning olles uuest oma kätte tule tekitanud süütas tõrviku.